JUHI ARENGUPROGRAMM

Juhtimise teemat on käsitletud juba ajast, mil hakkas arenema tööstus ning ettevõtte omanikel oli vaja osata paremini organiseerida inimesi, et nad suudaksid tööd teha ja samas vaikides rahul olla. Otsides tänapäeval juhtimise teemaga seotud materjale, võime me  leida palju erinevaid tuntud ja tundmatuid juhtimise käsitlusi, artikleid ja mudeleid. Selliste mudelite mitmekesisust on keeruline ühildada ühte süsteemi ning need võivad hakata konkureerima või lähevad omavahel vastuollu.

Nii me valmistasime teile lühikese, kompaktse programmi, mis käsitleb kolme olulist juhi kompetentsi: 

  • juhi erialased kompetentsid
  • juhi enesejuhtimise kompetentsid
  • juhi sotsiaalsed kompetentsid mõjutajana ja suhete juhtijana
Ei ole  saladus, et kõik algab iseendast. Oleme kuulnud väljendit, et „juht on ka inimene, ainult ta ei tea seda“. Sellel väljendil on sügav psühholoogiline sisu. Üha rohkem juhte märkavad, et küsimusele, mille pärast te käite just siin tööl, vastavad töötajad „inimesed“. Juhid on oma töös pidevalt oma alluvatele nähtaval ja tahavad  nad seda või mitte, nii mõnigi alluv peab oma juhti eeskujuks. Juhil on ilma mõjutamisoskuseta keeruline hakkama saada, sest on vaja leida ligipääs iga töötaja motivatsioonile ehk nende nupukesteni, mis on sageli isegi omaniku enda eest peidus. Üha tähtsamaks muutub suhete juhtimise teema, sest sageli on just inimsuhted kollektiivis need, mis hoiavad töötajad tööandja juures.
Need on vaid näited teemadest – kogu teemade valikuga saate tutvuda allajärgnevalt. Heameelega jagaksime teiega terviklikku programmi. Kui aga tunnete, et vajate täiendust vaid mõnel konkreetsel teemal, on alati võimalus  osaleda ka üksikutel moodulitel.

Koolitaja: Alexander Kotchubei

Koolituse tulemusel:

  • Juht õpib nägema juhtimist kui süsteemset ja terviklikku protsessi.
  • Juht omandab süsteemse mudeli juhtimisolukordade analüüsiks ning muutuste sisseviimiseks
  • Juht mõistab erinevate juhtimistasandite põhiülesandeid ja funktsioonide tasakaalustamist
  • On juht tundma õppinud juhtimise stiile ning nende kasutamise seaduspärasusi seoses organisatsiooni eesmärkidega
  • Juht mõistab organisatsioonikultuuri olulisust inimeste juhtimises

**

  • Efektiise juhtimise koostisosad. Inimeste ja töö juhtimise valdkond –  5+ mudeli (Meta-Profit ©) juhtimise elemendid (protsess, isiksus, organisatsioonikultuur, energia, efektiivsus)  ning nende omavahelised mõjud ning seosed. Efektiivse juhtimise valemja sammud organisatsiooni tasakaalu saavutamiseks ja hoidmiseks.
  • Juhi põhifunktsioonid ja nende tasakaalustamine. Peamised funktsioonid, mida iga tasandi juht peab oma töö käigus täitma. Tööprotsessile ja inimestele suunatud funktsioonid. Funktsioonide analüüs ja tasakaalustamine. Planeerimine ja selle sisu konkreetsel juhtimistasandil. Organiseerimine ja selle sisu konkreetsel juhtimistasandil. Planeerimisoskuste praktika – kuidas näha tööprotsesse „laiahaardelisemalt” ning näha ka varjatud külgi. Tüüpvigade analüüs õppimisallikana. Delegeerimise seosed usaldusega, vastutusega, võimuga, töötajate arendamisega, kaasamisega.
  • Meeskonna eestvedamise ja inimeste juhtimise põhiraamistik. Juhi psühholoogiline kompetentsus.  Võimustiilid ja juhtimisvõtted motiveerimise, eestvedamise, tunnustamise valguses – millised on organisatsiooni ja juhi võimalikud valikud. Kaasava juhtimisstiili olemus, tugevused-nõrkused. Võimustiili väljendumine reaalsetes tegevustes, sobivus konkreetsesse keskkonda ja kultuuri. Oma otsuste selgitamine. Millel põhineb töötajate usaldus, juhi autoriteet.
  • Juht organisatsioonikultuuri kujundajana. Organisatsioonikultuur – uus või vana termin. Organisatsioonikultuuri peamised koostisosad/elemendid. Meid ühendavad väärtused – kuidas ühtlustada erinevusi organisatsioonis, meeskonnas, kollektiivis. Väärtussüsteemil põhinev juhtimine – mida see juhile annab ja kuidas ”nakatada” töötajaid soovitavate väärtushinnangutega. Juhi praktilised tegevused organisatsioonikultuuri juhtimises. Kuidas juhtida inimesi organisatsioonikultuuri kaudu?Ühiste koostööreeglite ning käitumisviiside loomine ja juurutamine– kuidas seda saavutada? Reeglite reaalsus meie meeskonnas – kas neid kasutada või mitte? Kultuurikalendri loomine ning selle ära kasutamine muutuste planeerimisel. Millised on meie peamised ohud, mis võivad tulevikus head toimimist ohustada ning milliste protsesside abil saame toetada muutuste juurutamist.

Koolitajad: Inna Gorislavskaja, Sirle Roots

Koolituse tulemusel:

  • Juht oskab paremini teadvustada enese rolli juhina ning juhi isiksuse mõju meeskonnale.
  • Juht on analüüsinud kuidas seada reaalseid ja innustavaid eesmärke.
  • Juht mõtestab ja märkab mõjutamise „detaile“ koostöösuhte hoidmisel.
  • Juht õpib tundma ja kasutama lingvistikat ning partneri mõjutamise tehnikaid.
  • Juht oskab näha motiveerimist kui olulist töövahendit eesmärkide saavutamisel.

**

  • Juht ja meeskond. Juhi isikliku eeskuju roll ning juhi isiksuse mõju meeskonnale – kuidas saab juht enda isiksuse kaudu muuta meeskonna suhtumist, motivatsiooni, jm. Juht kui liider. Juhi profiil ja selle koostisosad e. juhi sisemaailma komponendid- nende omavahelised seosed ja vastastikune mõju. Juhi isiksusest tulenevad piirangud ning nendega toimetulek.
  • Liikumine ühise eemärgi suunas– millised on meie peamised takistused. Formaalsed eesmärgid ning elavad eesmärgid – kuidas seada reaalseid ning innustavaid eesmärke. Eesmärkide seadmine – juhi eesmärgid, meeskonna eesmärgid, organisatsiooni eesmärgid. Eesmärkide konfliktid ja kuidas siin juhina toimida. Töötajatega kokkulepete sõlmimine. Vastutuse andmine juhi poolt ja vastutuse võtmine töötaja poolt. Vastutus töölõigu eest ning meeskonnaliikmete/osakondade seotus.
  • Inimeste motiveerimine. Juhi võimalused ning erinevad tasandid töötajate motivatsiooni suunamisel (org.kultuur, jt). Demotivatsiooni vähendamine ja motivatsiooni aktiveerimine organisatsioonis. Kust saab alguse inimese motiveeritus? Inimeste erinevused motivatsiooni kontekstis.
  • Mõjutamise kunst juhi käsutuses. Suhete taust ja suhtlemismustrite mõju.Suhtlemisel esinevad emotsionaalsed reaktsioonid ja kuidas neid paremini juhtida.Teemade juhtimise oskus ja kokkulepeteni jõudmine.Manipulatsioonile allumine vs. oma eesmärkide saavutamine. „Raskete”, ründavate inimestega toimetulek – kas ka neid on võimalik juhtida ja mille abil.

Koolitajad: Margus Salumets, Katrin Roosileht

Koolituse tulemusel:

  • Juht suurendab oma psühholoogilist kompetentsust pingete ja konfliktide ennetamiseks töökeskkonnas.
  • Juht teadvustab, millised käitumisviisid on omavahelises koostöös kõrge riskiga ja viivad kergesti „ummikusse“.
  • Juht õpib tundma kaitsereaktsioonide tekkimise mehhanisme ning võimalusi nende vähendamiseks
  • Juht teadvustabkonfliktsesolukorraskäitumiseerinevaidstrateegiaidjaõpib nägema võimalusinendepaindlikuksellu viimiseks.
  • Juht mõistab tunnustamise väärtust organisatsioonis ning omandab konstruktiivse kriitika edastamise tehnikaid.
  • Juht on tutvunud ja harjutanud praktilisi pingevaba suhtlemise tehnikaid ja võtteid.

**

  • Pingelised suhtlemisolukorrad juhi töös ja nende ennetamine.Kuidas kirjeldada toimivaid, varjatuid, tajutavaid pingete ja konflikti mustreid ning nende põhjuseid meeskonnas. Kuidas võib konflikt meeskonnas avalduda ja areneda, millised sümptomid on ohtlikud meeskonna toimimisele, millised on konfliktide „eelsümptomid” – oskus õigeaegselt sekkuda. Kuidas võib konflikt töökeskkonnas avalduda ja areneda, konflikti sümptomid, mis on ohtlikud organisatsiooni sisemisele tasakaalule. Kõrgema konfliktiriskiga käitumisviisid juhi poolt (süüdistamine, jt).
  • Konflikti lahendamise strateegiad.Kuidas professionaalselt lahendada pingelisi situatsioone. Pisiasjad,  mis  viivad  konfliktini  ja  olulised  teemad,  mida  lahendatakse konfliktiabil. Kui töötajateerinevadväärtushinnangudpõhjustavadpingeid-midaettevõtta? Konfliktide põhistsenaariumid ning lahendusstrateegiad. Peamised konfliktilahenduse reeglid. Kas konflikti peab alati lahendama. Konflikt kui süsteemi dünaamika arenguelement. Süsteemi tasakaalustamine konflikti kaudu.
  • Positiivsust toetavad ja kahjustavat suhtlemisviisid.Kuidas  kaitsereaktsioonid väljenduvad ja suhtlemiskonfliktiks kujunevad. Kuidas inimesed pingelises situatsioonis reageerivad – pinge suunamine sissepoole ja väljapoole. (inimtüübid ”koguja”, ”tegutseja”, jt),. Kuidas toime tulla teise inimese poolsete manipulatsioonide ja rünnakutega. Suhtlemistehnikate praktikum –  suhtlemismaatriks, peegeldamine, nõustumistehnika jt. abivahendid suhtlejale.
  • Pingevaba suhtlemiskultuuri kujundamine meeskonnas. Tunnustamise jõud. Pingevaba suhtlemiskultuuri tunnused ja eeldused. Töötaja tähelepanu juhtimine tema töös esinevatele puudustele ning töötaja juhendamine. Positiivse ja negatiivse tagasiside tasakaalustamine  juhtimises. Keerukad situatsioonid juhi töös – vahekohtuniku roll, ebameeldivate sõnumite edastamine, jm. Kuidas anda töötajale kriitilist tagasisidet konstruktiivsel viisil. Kuidas kujundada avatumat kultuuri. Tunnustamise kultuur meeskonnas. Tunnustuse tajumise ja vajaduse erinevus inimeste jaoks. Tunnustamisviiside rikastamine meie meeskonna igapäevatöös.

Koolitaja: Alexander Kotchubei

Koolituse tulemusel:

  • Juht on õppinud märkama kuidas töötavad tema mõtteskeemid, mis toetavad või piiravad teda sündmuste läbimisel.
  • Juht on õppinud “Õigesti” mõtlemise kunsti (kas, mida ja kuidas mõelda, et vajalik info meelde jääks ja jõuda soovitud tulemuseni).
  • Juht omab teadmisi ning oskusi enda paremas töövormis hoidmiseks, positiivsemalt mõtlemiseks.
  • Juht teadvustab ning mõistab enda motivatsiooni allikaid ning mõistab sisemiste ning väliste motivaatorite ulatust.
  • Juht on omandanud toimivaid eesmärkide püstitamise ja saavutamise tehnikaid.

**

  • Isiksuse arengu maatriks. Inimesesisemaailma komponendid- nende omavahelised seosed ja vastastikune mõju.  Maatriks on inimese isiksuse kirjeldamise/analüüsimise mudel, mis koosneb erinevatest tasanditest, mis on kindlate seaduspärasuste alusel seotud. Kuidas inimene sisemiselt oma käitumist organiseerib, mis mõjutab tema käitumist, kuhu võib sealjuures takerduda innovaatiline mõtlemine ning millisel tasandil on võimalik kõige kergemini sisse viia muutusi.
  • Mõtlemis- ja meeldejätmise protsesside toimimine. Mõtlemise struktuur – kuidas ma mõtlen, kui hästi toimib minu informatsiooni töötlemisprotsess? Parempoolsed ja vasakpoolsed protsessid. Kuidas suunata enda tähelepanu vajalikele asjadele. Suure infohulga meelespidamine – nende filtreerimine mõtlemises ja „automatiseerimine“ meelespidamisel. Inimese vigased mõtlemisšabloonid (võimendamine, fikseerimine, ennetamine jne) – miks mõtlemise vead tekivad ja kuidas neid juhtida, et vabastada aeg ja mõtteenergia olulistele toimingutele.Õige mõtteviis ja meeldejätmise tehnikad – minu mõtteviisi seos meeldejätmisega. Kuidas minu mõtteviisi iseärasused mõjutavad meeldejätmist ja minu töö efektiivsust tervikuna, kuidas seda on võimalik tõhustada.
  • Juhi sisemotivatsioon ja psühholoogiline töövorm, kuidas seda saavutada. Mida teha kui „kirg” töö suhtes on kadunud. Motivatsiooni sisevalemid – millised valemid inimestel on ja millised neist juhile sobivad? Minu motivatsiooni sisevalem. Kuidas äratada enda energeetiline seisund. Energia kulutamise viisid elus ja nende häired. Toimetulek rutiiniga.
  • Inimeste eesmärkide seadmise ja saavutamise viisid. Eesmärgid ja väärtused – kuidas isiklikud väärtused mõjutavad meie eesmärke ja motivatsiooni. Väärtuste hierarhia. Eesmärgi seadmise tehnikad – Efektiivsete mõtlemismustrite kujundamine. Eesmärgi sõnastamise reeglid. Reaalsuse printsiip, kuidas püstitada saavutatavaid ning motiveerivaid eesmärke. Eesmärkide saavutamise individuaalse mustri kaardistamine ning tõhusa algorütmi loomine.

Telli koolitust: