Esmatasandijuhid on eestöölised, meistrid, vahetuste vanemad ja teised, kes juhivad reatöötajaid. Mis neid oma alluvatest eristab? Nende töös on oluline koht alluvate juhtimisel: nende töö korraldamisel, probleemide lahendamisel, eesmärkide seadmisel. USA psühholoogi Will Shutzi (“The Human Element”) järgi on kõikidel inimestel kolm peamist emotsionaalset vajadust: tunda end olulise, kompetentse ja teistele meeldivana. See kehtib nii isiklikus elus kui töösituatsioonis.

Kes neid kolme vajadust võiks töökeskkonnas rahuldada? Hea oleks kui kolleegid annaksid oma panuse, aga kindlasti on oluline roll tiimi juhil. Kuna juhid saavutavad tulemusi läbi oma inimeste ja julgen väita, et ülalnimetatud vajaduste rahuldamise tulemusena tõuseb sisemine motivatsioon ehk soov panustada ja paremaid tulemusi saavutada, siis ilmselgelt on edukal juhil oluline omandada kõrge emotsionaalne kompetentsus. Üks aspekt, mis selle omandamist eeldusena mõjutab ja piisavalt ka kirjeldab on emotsionaalne intelligentsus ehk võime ära tunda, teadvustada ja juhtida tundeid (D.Coleman ja Dalai Laama).

Emotsionaalsel intelligentsusel on isikusisesed ja isikuvälised komponendid.

Isikusisene komponent on näiteks impulsskontroll. Kui juht oma impulsse piisavalt kontrollib, siis olukorras, kus alluv teeb ettepaneku või tõstatab probleemi, ei vaidle ta sellele kohe vastu ega torma seda kohe lahendama. Ta laseb oma esimesel reaktsioonil raugeda ning seejärel tegeleb situatsiooniga kaalutletult. Alluvale võiks see ju sobida kui juht tema mõtte üle mõtleb ning siis otsustab, kas see on teostust väärt, sest ega rumalate mõtete elluviimine ei too ka alluvale endale reeglina kasu. Samuti ei tekita taoline juht õpitud abitust sellega, et lahendab ise kõiki alluvate probleeme, tehes sellega ehk karuteene oma meeskonnale, sest oma ülesanded jäävad osaliselt tegemata. Kui juht omab negatiivset võimekust, siis ta suudab hästi taluda suurte muudatuste perioode, mil on palju lahtisi otsi ja teadmatust. Kindlasti on see abiks tema inimestele, kelle ärevus ehk niimoodi natuke leevendust leiab. Juht on eneseteadlik, kui ta suudab nimetada ja tunnistada, mida tunneb ning analüüsida, kuidas see võib teistele mõjuda. Kõrgem tase on see, kui juht suudab mõelda ka sellele, miks ta tunneb nagu tunneb. Võime ennast justkui kõrvalt analüüsida võib väljenduda selles, et juht on alluvatega suheldes teadlikum, ta ei ela oma paha tuju nende peal välja, sest näeb, kuidas see teisi kurvastab või vihastab. Rahulikum tööõhkkond on positiivses seoses töö efektiivsuse ja kvaliteediga.

Isikutevahelised emotsionaalse intelligentsuse komponendid on mentaliseerimine, empaatia ja reaalsuse kontrollimine. Kui juht on hea mentaliseerija, siis oskab ta oma kolleegi ja alluva ebatavalisele käitumisele mitte halvustavat hinnangut anda vaid selgitada seda, mõeldes, milline ta meeleseisund võib olla, et ta nii teeb või ütleb. Hinnangutevaba suhtumine loob meeskonnas turvalisema ja kindlama tunde ja seda väärtustatakse. Empaatiline juht suudab mõista teise tundeid. Tihti aitab see pingeid maha võtta kui konflikti või suure vaidlluse puhul selle asemel, et “hagu all panna” ütleb juht “ma saan aru, et see on väga frustreeriv” vms. Reaalsuse kontrollimine tähendab, et juht uurib enne eelkõige pingeliste tunnete või suhetega seotud olukordadega tegelema asumist, kolmandalt inimeselt, kas tema saab sarnaselt olukorrast aru või lähtub juht oma hirmudest ja soovidest ning moonutab reaalsust võib-olla ka organisatsioonile kahjulikult.

Kõrge emotsionaalse intelligentsusega juht suudab tunnetada, kui hea on tunda ennast olulise, kompetentse ja meeldivana ning võimalik, et ta püüab luua situatsioone, et alluvad võiksid ennast nii tunda. Juht võib loota, et seeläbi tõuseb töölise sisemine motivatsioon oma tööd veel paremini teha ning seeläbi aidata juhil oma töö eesmärke saavutada.