Liikudes mööda elu, tegeleb inimene suurema osa oma ajast, praktiliselt pidevalt, küsimusega – kuidas säilitada tasakaalu? Protsess saab alguse juba üsna varajasest lapsepõlvest ja seda läheb vaja niivõrd palju, et ta muutub kasutamisel automaatseks. Nagu südametöö. Ainult et raskemini märgatavaks, sest selle tähelepanemiseks peame teadlikuks saama oma siseprotsessist.

Inimese mina-tunne on reeglina äärmiselt tundlik ja kergesti haavatav, küllaltki tagasihoidlikud ärritajad suudavad kõigutada seda üsna olulisel määral. Et seda kõikumist vähendada, kasutab inimese psüühika kompleksi meetodeid, mida nimetatakse minakaitse mehhanismideks – kohe kui emotsionaalse Ãrrituse tase pisutki kerkib, on nad kohal. Et hoolitseda meie parema enesetunde eest.

Protsess on väga mitmetahuline ja keerukas, ent põhimõtteliselt väljendub see meie taju moonutamises mingi isiku, grupi või olukorra suhtes, eesmärgiga säilitada oma ettekujutust iseendast, hoida alal oma arusaamu sellest, kuidas on õige või muuta olukorra taju vähem ebamugavaks iseenda jaoks. Kõige levinum ja enimkasutatud on ilmselt allasurumine ehk kõigil meil on kogemusi alles kerkiva ärritusega lapse mänguasjaga, mis kordab lõputult sama fraasi, niidiga, mis ei taha nõela taha minna, autoga, mis keeldub käivitumast. Ja oleme kogenud olukorda, kus teine inimene näib vastutustundetu, põikpäine, mõistmatu vm. negatiivse omaduse kandjana, samal ajal kui meie ise oleme head. Siis kasutame ühte peamist inimestevahelises kontaktis kasutust leidvat kaitset. Selle nimeks on projektsioon. Kaasneb see tihtipeale teiste kaitsete käivitumisega, isegi enne kui me ise oma ärritusest teadlikuks saame. Kõik inimesed, keda oleme kohanud ja kes on tekitanud meis mingisuguseid emotsioone, on meil peas kuidagi mälestustena pakitud, kõok sarnased inimesed ja olukorrad on pakitud “ühte punti”. Edaspidi, iga kord kui emotsioonid tõusevad, ärkavad kujutlused ülesse ja järgmisel hetkel me ei suhtle enam reaalse partneriga, vaid suhtleme väiksemas või suures osas oma ärganud kujutlustega, oma projektsioonidega. Viha, hirm, põlgus, vaenulikkus, süütunne, protest on näited mõnedest negatiivsetest emotsioonidest inimeste vahel. Kui tegemist on mistahes emotsioonidega, siis on kindlasti sealsamas lähedal ka mingisugused projektsioonid varitsemas ja meie taju moonutamas. Kaitsed on ühest küljest meie vaimse tasakaalu säilitamise juures möödapääsmatud ning vajalikud, kuid nende ülemäärane rakendumine suhtlemisel vähendab meie võimet tegeleda adekvaatselt käesoleva probleemiga ja see lõhub inimestevahelist õrna materjali, millest koosneb usaldus. Samuti väheneb teadlikkus toimuva kohta, moonutatud saavad psüühikas toimuvad protsessid, nagu partneri tajumine, situatsiooni hindamine, mõtlemisvõime. Et keerulisemates inimestevahelistes kontaktides omada rohkem tasakaalu ja leida toimivaid, olukorda sobivaid lahendusi, tuleb vägagi kasuks teadlikuks saamine erinevatest suhtlemiskäikudest. Ja võimalikest tehnikatest, mida seejuures rakendada saab. Teadlikuks saamine aitab vähendada ka vajadust projektsioonide ja muude kaitsete kasutamise järele ning päästab suhtlemise asjatutest moonutustest. See aitab meil muutuda rohkem selliseks nagu me olla tahame.