Alexander Kotchubei
Ei ole valdkonda, kus ei oleks kiiresti mõne projekti jaoks pandud kokku meeskond, kellelt oodatakse tulemust – seda võimalikult kiiresti ja võimalikult hästi. Siis me ootamegi, et iga liige teaks enda rolli, oleks pädev ja võimalikult efektiivne – toimiks funktsionaalne meeskonnatöö.
Funktsionaalsus meeskonnatöös tähendab oskusi kasutada optimaalsel viisil liikmete ressurssi, kaasata „õige arv“ ja „õige potentsiaaliga“ inimesi. See on tegelikult kunst luua konkreetne meeskond konkreetse ülesande lahendamiseks ja tagada selle efektiivne toimimine. Reaalses elus unustatakse meeskonnatööd tehes sageli meeskonna funktsionaalsuse põhimõtted, mis toob endaga kaasa ebaefektiivse ressursi kulutamise, mis üldkokkuvõttes vähendab tulemuslikkust. On selge, et meie „meeskonnatöö mõtlemisviiside” kokkulangevus annab meile ühtse instrumendi, mis ongi efektiivse meeskonnatöö võtmeks.
Funktsionaalse meeskonnatöö põhiskeem sisaldab konkreetseid olulisi elemente, mille abil saab teostada funktsionaalse meeskonna analüüsi ja sisse viia muutusi. Võtame näiteks element Energia. Funktsionaalse meeskonnatöö seisukohalt on tähtis leida optimaalse energia tasemega liikmete koosseis, kes oleksid võimelised toime tulema konkreetse ülesandega. On selge, et nii ebapiisava „energeetikaga” meeskonnad kui ka üleküllastunud „energeetikaga” meeskonnad on mittefunktsionaalsed ning jäävad ülesande teostamisega kas jänni või siis „raiskavad” selle teostamisele energiat mitteefektiivselt (seda oleks saanud rakendada näiteks keerukama ülesande jaoks…). Siin kerkivad esile küsimused – kuidas me kulutame oma energiat? Kui efektiivselt? Milline on üleüldse meeskonna „energeetika“? ja kui me oleme silmitsi küsimusega, et inimene, meeskond ei suuda end „käivitada“, siis tuleb hoopis mõelda, milline on tema „käivitumise algorütm“ ja kuidas seda meeskonnas arendada?
Võib muidugi olla ka nii, et kas inimene või meeskond ei suuda end „käivitada“, siis tuleb mõelda, milline on tema „käivitumise algorütm“ ja kuidas seda meeskonnas arendada? Siin on olemas põhimõtteliselt kaks üldist suunda – üks suurendada sisemotivatsiooni ja teine – arendada meeskonnatöö huvides stimulatsiooni. Esimene on meeskonnaliikme sisemine oskus end käivitada, „vabastada energiat”, olla aktiivne ja tegus meeskonnatöö kontekstis. Teine on seotud meeskonnas olevate tavade, viisidega. Nimelt tuleb siin luua selline keskkond (õhkkond), mis paneb meeskonnaliikme aktiivselt tegutsema ja „vabastama energiat” meeskonnatöö hüvanguks. Funktsionaalse meeskonnatöö seisukohalt tuleb arendada nii „stimulatsiooni tavasid ja kombeid” kui ka hoolitseda selle eest, et iga üksik meeskonnaliige oskaks ja tahaks tegeleda oma „siseenergia” küsimusega.
