On olemas mitmeid erinevaid viise tõsta oma valmisolekut idee realiseerimiseks või projekti elluviimiseks. Värskes artiklis anname mõtlemisstiilidel põhinevaid soovitusi, mis aitavad ületada kinnijooksmist projekti teostamise juures:
1. Kasvata sisemist veendumust sõltumata välisest postiivsest tagasisidest. Inimesele on alateadlikult vaja saada oma ideedele meeskonnakaaslaste või sõprade kinnitust. Seda seostatakse ettevaatlikkuse või suurema riskiga, kuid lihtne põhimõte kõlab: inimene peab olema suuteline saavutama sisemist veendumust ilma kohustusliku heakskiiduta tema ideele või projektile väljastpoolt. Vastasel juhul võib see muutuda pärssivaks sõltuvuseks igas tema tegevuses. Ideede alahindamine on kui viiruse levitamine meeskonnaliikmete poolt. See on väga pidurdav meeskonnasisene jõud – keegi võtab endale “idee tapja” või “kahtluste külvaja” rolli. Sellega ta vähendab kolleegi või sõbra võimet jõuda vajaliku veendunud seisundini ja kõhklus omakorda vähendab jõudu, mida on vaja idee käivitamiseks ning realiseerimiseks.
Pidage meeles, et kollegiaalsus on küll hea ja tore, kuid mitte alati ja mitte iga asja puhul.
2. Treeni võimet töötada korraga mitme projektiga. Mõnede inimeste jaoks on psühholoogiliselt raske ja isegi talumatu hoida korraga aktiivselt käigus mitmeid projekte. Äärmuslikul juhul võib ta sattuda paanikasse, et ta kaotab kontrolli toimuva üle – pidev tähelepanu hajutamine mitme asja vahel võib tema jaoks olla väga raske. Selle tulemusena huvi kaob ja ka iga järgmine projekt pärsitakse. Siin on kahtlemata kasulik õppida projekte ja tegevusi juba algselt delegeerima ja veelgi parem – arendada võimet tegeleda paralleelselt mitme asjaga.
3. Õpeta end iga kord keskenduma algul üldisele ja seejärel detailsele osale. See aitab kaasa oskusele mõelda asjadele mitmekülgsemalt.
Inimene kaldub eelistama üldist pilti või detailide keskendumist sõltuvalt sellest, kumb oskus on tal paremini arenenud. Mõned oskavad paremini keskenduda üldistele seaduspärasustele ja perspektiivile, kuid kaotavad kiiresti huvi, kui jutt läheb detailidele. Elluviimisprotsessi juhtimise võimekus kahaneb seejuures märgatavalt ning kui meeskonnasiseselt pole ressurssi lisaks võtta, võibki projekt jääda teostamata. Mitmekordse samalaadse ahela kordumisel jääb inimesele külge silt “vahutaja”.
Seega aitab siin jällegi projektide, tegevuste delegeerimine – las pisiasjadega tegelevad spetsialistid.
Veelgi parem on ümberlülitumise tehnika: mõtle ajale, mille sa pühendad antud projekti läbimõtlemisele. Jaga see aeg mõtteliselt kaheks osaks, mis ei pea olema võrdväärsed, ja on parem, kui annad kehvemale osale rohkem aega.
Juhitud mõtteviisi tehnika aitab mitme asjaga korraga hakkama saada:
- Anna igale ülesandele oma mõtetes kindel koht.
- Varu kindel aeg päevas sinu ees seisvatele ülesannetele mõtlemiseks ja nende üle arutlemiseks.
- Keela ära enda mõtete spontaanne ümberlülitumine.
- Enne konkreetsele ülesandele keskendumist jälgi, et peas samal ajal “ei vedeleks” muud projektid.
- Keskendumise järel lõpeta ülesandega seotud mõtete kulgemine. Sellega vabaneb ressurss järgmisele ülesannetele keskendumiseks.
- Arvesta planeerimisel, et ümberlülitumine võib nõuda aega ja energiat.
PANE TÄHELE!
- Paljud uued ideed tekivad juba varasemate teostatud ideede mõjul või on neist inspireeritud. Seega, on sageli parem kõhklust tekitav mõte siiski ellu viia, kui sellest loobuda.
- Inimene peab olema suuteline saavutada sisemist veendumust ilma teiste heakskiiduta. Vastasel juhul võib see tekitada sõltuvust, mis pärsib tegevust.
