On olemas mitmeid erinevaid viise tõsta oma valmisolekut idee realiseerimiseks või projekti elluviimiseks. Värskes artiklis anname mõtlemisstiilidel põhinevaid soovitusi, mis aitavad ületada kinnijooksmist projekti teostamise juures:

1. Kasvata sisemist veendumust sõltumata väli­sest postiivsest tagasisi­dest. Inimesele on alateadlikult vaja saada oma ideedele meeskonnakaaslaste või sõprade kinnitust. Seda seostatakse ettevaatlikkuse või suurema riskiga, kuid lihtne põhimõte kõlab: inimene peab olema suu­teline saavutama sisemist veendumust ilma kohustusli­ku heakskiiduta tema ideele või projektile väljastpoolt. Vastasel juhul võib see muu­tuda pärssivaks sõltuvuseks igas tema tegevuses. Ideede alahindamine on kui vii­ruse levitamine meeskonnaliikmete poolt. See on väga pidurdav meeskonnasisene jõud – keegi võtab endale “idee tapja” või “kahtluste külvaja” rolli. Sellega ta vähen­dab kolleegi või sõbra võimet jõuda vajaliku veen­dunud seisundini ja kõhklus omakorda vähendab jõudu, mida on vaja idee käivitamiseks ning realiseerimiseks.

Pidage meeles, et kolle­giaalsus on küll hea ja tore, kuid mitte alati ja mitte iga asja puhul.

2. Treeni võimet töötada korraga mitme projekti­ga. Mõnede inimeste jaoks on psühholoogiliselt raske ja isegi talumatu hoida korra­ga aktiivselt käigus mitmeid projekte. Äärmuslikul juhul võib ta sattuda paanikasse, et ta kaotab kontrolli toimuva üle – pi­dev tähelepanu hajutamine mitme asja vahel võib tema jaoks olla väga raske. Selle tule­musena huvi kaob ja ka iga järg­mine projekt pärsitakse. Siin on kahtlemata ka­sulik õppida projekte ja tegevusi juba algselt delegeerima ja veelgi parem – arendada võimet tegeleda paralleelselt mitme asjaga.

3. Õpeta end iga kord kes­kenduma algul üldisele ja seejärel detailsele osale. See aitab kaasa oskusele mõel­da asjadele mitmekülgse­malt.

Inimene kaldub eelistama üldist pilti või detai­lide keskendumist sõltuvalt sellest, kumb oskus on tal paremini arene­nud. Mõned oskavad paremini keskenduda ül­distele seaduspärasustele ja perspektiivile, kuid kaotavad kiiresti huvi, kui jutt läheb detailidele. Elluviimisprotsessi juhtimise võimekus kahaneb seejuures märgatavalt ning kui meeskonnasiseselt pole ressurssi lisaks võtta, võibki pro­jekt jääda teostamata. Mit­mekordse samalaadse ahela kordumisel jääb inimesele külge silt “vahutaja”.

Seega aitab siin jällegi projektide, tegevuste delegeerimine – las pisiasjadega tegelevad spet­sialistid.

Veelgi parem on ümber­lülitumise tehnika: mõtle ajale, mille sa pühendad an­tud projekti läbimõtlemisele. Jaga see aeg mõtteliselt ka­heks osaks, mis ei pea olema võrdväärsed, ja on parem, kui annad kehvemale osale rohkem aega.

 

Juhitud mõtteviisi tehnika aitab mitme asjaga korraga hakkama saada:

  • Anna igale ülesandele oma mõtetes kindel koht.
  • Varu kindel aeg päevas sinu ees seisvatele ülesannetele mõtlemiseks ja nende üle arutlemiseks.
  • Keela ära enda mõtete spontaanne ümberlülitu­mine.
  • Enne konkreetsele ülesandele keskendumist jälgi, et peas samal ajal “ei vedeleks” muud projektid.
  • Keskendumise järel lõpeta ülesandega seotud mõ­tete kulgemine. Sellega vabaneb ressurss järgmi­sele ülesannetele keskendumiseks.
  • Arvesta planeerimisel, et ümberlülitumine võib nõuda aega ja energiat.

 

PANE TÄHELE!

  • Paljud uued ideed tekivad juba varasemate teostatud ideede mõ­jul või on neist inspireeritud. Seega, on sageli parem kõhk­lust tekitav mõte siiski ellu viia, kui sellest loobuda. 
  • Inimene peab olema suuteline saavutada sisemist veen­dumust ilma teiste heakskiiduta. Vastasel juhul võib see tekitada sõltuvust, mis pärsib tegevust.