Autor: Alexander Kotchubei
Inimene, sisenedes mingisugusesse situatsiooni ja selles käitudes, omandab kogemusi, millest lähtuvalt ta käitub edaspidi, tulevikus. Mõned kogemused on positiivsed ehk toetavad kogemused ja mõned on sellised, mida me nimetame piiravateks. Kogemused salvestuvad meile mällu ja nad muutuvad osaks meie „seljakotist”. Osa selle seljakoti sisust on selline, mida me teadvustame, osa aga jääb teadvustamata. Puutudes kokku mingisuguse olukorraga, ärkavad meis ellu meie sisse salvestunud kogemused, mis mõjutavad meie käitumist.
Korduv käitumine sarnastes olukordades muutub kindlat tüüpi käitumismudeliks või –mustriks. Inimene kannab enda sees mingisugust kujutist reaalsusest ja võrdleb seda pidevalt tegelikkusega, mida tema näeb, ning üritab saavutada olukorda, kus omaenda sisepilt sarnaneb tegeliku kogemusega. Sisepildi loomisel lähtutakse suuresti minevikust. Nii juhtubki, et inimene kannab oma minevikukogemused üle tulevikku, muutudes oma mineviku pantvangiks.
Kõige selle põhjal tuleb meelde jätta, et kui me tahame, et meie toimimine tulevikus oleks efektiivsem, tuleb olevikus saadud kogemused panna seljakotti positiivsetena.
See viib meid elu terviku ning iga elu valdkonna tasakaalus olemise põhiküsimusele. Nimelt kui hästi me suudame enda elus luua tasakaalu ja mis seda tasakaalu langetab. Seega aeg, mis on meile antud, teenib eeskätt tasakaalu saavutamist. Ja kui teie enesejuhtimine on tõhus, saate oma elu hoida perspektiivselt tasakaalus. Ja pidage meeles, et oskus planeerida oma elu ehk organiseerida enda igapäevaseid toiminguid ja tegevusi, on vaid üks lahutamatu koostisosa enda enda juhtimisest, mille taga peitub enda isiksuse tunnetus ja enda iseärasuste hea tundmine, teadmine kuhu te liigute ja mida see üldkokkuvõttes toob kaasa teie elule, kuidas jaotada sisemist ressurssi selliselt, et seda jätkuks kõigeks, mida peate vajalikuks oma elus teostada.
