On meeskondi, kes on oma olemuselt väga positiivsed ja seda tunnevad kohe kõik, kes antud kollektiiviga kokku puutuvad. On ka teisi meeskondi, kelle sisekliima ei ole nii „pilvitu“ ja kes saavad sisemise positiivsuse kujundamisele ise aktiivselt kaasa aidata.
Meeskonna üldist positiivsust mõjutab suuresti
1) ühiselt kujundatav kultuur – millised me soovime olla, mis meid ühendab, milline on meie identiteet, millistele väärtustele me toetume, kuidas me üksteisesse suhtume ja kuivõrd me pingutame ühiste eesmärkide nimel;
2) kui head on iga meeskonnaliikme enesejuhtimisoskused – eriti oluline on see pingelise töötempo puhul: kui mul „kasvavad asjad üle pea“, kas ma tulen sellega ise edukalt toime või siis „valan oma paha tuju teiste peale välja“;
3) millised on meeskonnas väljakujunenud suhtlemisviisid, kas need toetavad positiivsust (üksteise tunnustamine, märkamine, kriitika konstruktiivne edasiandmine ja vastuvõtmine);
Koolituse tulemused:
-Meeskonnas on veelgi suurenenud ühtsustunne ja avatus
-Meeskonnaliikmed teadvustavad enda personaalset vastutust kollektiivis positiivsuse ja sõbralikkuse kujundamise eest.
-Osalejad on õppinud kasutama enam positiivseid suhtlemisviise, mis on meeskonnas positiivse toimega (üksteise tunnustamine, konstruktiivne probleemide käsitlemine, jm)
-Osalejad teadvustavad enam kollektiivi kultuuri ja oskavad seda kujundada positiivsemaks
-Suurenenud on töötajate motivatsioon ja tahe pingutada ühiste eesmärkide nimel.
-Koos on kogetud midagi uut ja huvitavat ning ületatud igapäevatöö rutiini.
Koolitus sisaldab positiivse/toetava fookusega koostöömänge, strateegiaülesandeid, grupitöid, sotsiomeetrilisi harjutusi ja arutelusid, pingevaba suhtlemise tehnikate praktikume.
KOOLITUSE PÕHITEEMAD:
Positiivne ja „kolleegisõbralik” organisatsioonikultuur– millest see koosneb ja selle ellurakendamine. Milline on meie meeskonna kultuuriprofiil? (avatud-suletud, jt parameetrid). Kas meie kultuur soosib tunnustamist, positiivsust, üksmeelsust. Meeskonnaliikmete pühendumine ühistele eesmärkidele.
Meeskonna ja inimese positiivne identiteet, nende omavaheline kooskõla.Enese positiivse ja tähendusliku rolli määratlemine meeskonnana. Meeskond kui elav ja arenev organism sisemiste suhete eripäraga. Iga töötaja isiksuse ootus ja endapoolne mõju meeskonnale. Üksteise erinevuste arvestamine ja aktsepteerimine. Meeskonnasisene rollide tasakaal.
Enesejuhtimise oskused ning toetavad hoiakud kui alus positiivsele kollektiivile. Kust leida positiivsust ja mis annab inimestele töökeskkonnas „särtsu”. Sisemotivatsiooni ja energia allikad. Mis annab meile sisemise vastupidavuse. Usk iseendasse, oma ettevõttesse/organisatsiooni. ”Rõõmu tundmise oskused” – kuidas leida rahulolu ning rõõmu tehtust ning sellest leida jõudu minna edasi. Protsessile-tulemusele orienteeruvad inimesed. Inimeste ja meeskondade erinev energeetika. Meeskonnasiseste „energiaallikate“ ja „energialekete“ avastamine.
Peamised toetavad/positiivsed suhtlemisoskused tööl – kuidas suhtlemisel anda võimalikult enam kolleegidele positiivseid signaale ja säästa üksteist ning iseennast tarbetutest pingetest. Toetava suhtlemise põhireeglid. Üksteise väärtustamine, tunnustamine, üksteise üle rõõmustamine – väikesed asjad, mis omavad kollektiivi sisekliimale olulist mõju. Mida me saame teha positiivsuse suurendamiseks? Positiivsust ja usaldust kahjustavat suhtlemisviisid. Kuidas edastada kriitilist tagasisidet võimalikult pehmel ja motiveerival viisil ning hakkama saada põhjendamatu kriitikaga iseendale. Pingevaba suhtlemise tehnikate valik – kuidas kriitiliste teemade puhul kohata vähem vastupanu ja saavutada paremat koostööd.