Oleme loonud koolide ja lasteaedade personali psühholoogiliseks arendamiseks koolitusprogrammid, pidades silmas just haridusasutuste vajadusi ning eripärasid. Alates 1996. aastast on meie koolitusi ning konsultatsiooniteenuseid kasutanud enam kui 20 haridusasutust üle Eesti.
Sisekoolituste läbiviimisel tutvume eelnevalt iga konkreetse õppeasutusega (kool, lasteaed) ja läheneme sellele personaalselt – iga asutus saab enda vajaduste ja eripäradega arvestava koolitusprogrammi nii selle sisu kui vormi osas.
Kõik meie õppekavad vastavad Haridus-ja Teadusministeeriumi poolt kehtestatud nõudmistele.
Me loodame siiralt, et leiate meie koolitusteemade valikus rohkelt kasulikku ja huvitavat, mis avardab teie võimalusi koolielu edendamisel ja personali arendamisel.
Tänapäeva õppeasutused on kohustatud läbi viima õpilaste arenguvestlusi. Mõnede pedagoogide jaoks on arenguvestlused pigem rutiinne ja formaalne protseduur, mida tuleb põhitöö kõrvalt ära teha.
Hea õppekeskkonna loomiseks vajavad pedagoogid ühelt poolt õpetatava aine põhjalikku tundmist, teiselt poolt aga suurt hulka tarkust ja teadmisi nii õpilase kui ka enda psühholoogilise toimimise kohta.
Enesekehtestamine laiemalt tähendab oskust anda teada oma vajadustest, võimalustest ja piiridest, seista enda eest, samal ajal osates säilitada positiivseid suhteid suhtluspartneriga. Ennastkehtestav käitumine on omane tasakaalukale, enesekindlale ning teistega arvestavale isiksusele.
Iga pedagoogi üks peamisi eesmärke on õppekava efektiivne edasiandmine. See nõuab temalt eelkõige süvenemist õppematerjali tunni ettevalmistamisel ning eesmärgile orienteeritud ja õppimist motiveerivat tegutsemist tunni läbiviimisel…
Inimeste juhtimine on laia haardega teema, millega õppeasutuse juht puutub kokku iga päev. Iga juht püüdleb selle poole, et suhtlemine alluvatega oleks efektiivne ja rahulolu tekitav nii juhi enda kui töötaja seisukohalt…
Käesolevas koolitusprogrammis tulevad käsitlusele olulisemad teemad, mis on seotud inimese (ja lapse) käitumisega kriisiolukorras ja kriisiseisundis inimese abistamisega.
Igal inimesel (sealhulgas igal õpilasel ja ka õpetajal) on olemas oma sisemised ja enamasti teadvustamata õppimisstrateegiad, mille abil ta omandab uusi teadmisi, jätab informatsiooni meelde ning töötleb seda…
Igas õppeasutuses on suuremal või väiksemal määral vajadus meeskonnatöö järele. Selline vajadus võib tekkida seoses konkreetsete ülesannete lahendamisega (näit. ülekooliliste projektide läbiviimine; kooli arengukava väljatöötamine).
Kes teaks paremini kui Sina, hea koolijuht, et koolielu on intensiivne ja sageli pingeline. Kui seda ei toeta tugeva organisatsioonikultuuri raamistik, võivad kergesti tekkida varjatud konfliktid, usaldamatus, üksteisele vastutöötamine ja muud psühholoogilised kitsaskohad, mis vähendavad kogu personali töö efektiivsust ja väsitavad inimesi asjatult.
Esinemine meedias on oskus, mida peaks valdama iga õppeasutuse juht/esindaja. Iga kord kui on vaja võtta avalikkuses sõna tuleb meeles pidada, et esindatakse eelkõige õppeasutust tervikuna ning kooli maine võib sõltuda sellest kui hästi oskab esineda selle õppeasutuse juht.